Suliniut pillugu
Naalagaaffeqatigiinnermi inuusuttut ataatsimoorfii
Sjómaq aallartippoq Naalagaaffeqatigiinnermi inuusuttut akornanni paaseqatigiinnerup nukittorsarnissaa kissaatigalugu. Matumani suliniutip tunuliaqutaa pillugu annertunerusumik atuarsinnaavutit.
Ateq „Sjómaq“ pillugu
"Sjómaq" ateq oqaatsinit pingasunit katitigaavoq isumaqartoq ”imaq”: sjógvur (savalimmiormiutut), imaq (kalaallisut) aamma hav (qallunaatut).
Imma Naalagaaffeqatigiinnermi nunat ataqatigiilersippai. Nunat akornanni imaq tusindilippassuarnik kilometerinik isorartussuseqaraluartoq, oqaluttuarisaanerput ataatsimoorussaq imarmullu attuumassuterput qanimut ataqatigiittoq aqqutigalugu mallit ataatsimoortippaatigut. Nunat pingasuusut tamarmik sinerissami inuuneq tunngavigalugu ineriartortitaapput, kiisalu imarsiornermik aalisarnermillu inuiaqatigiittut ileqqutoqqat ataatsimoorussaraat.
Assersuutitut isumaa
Suliniutip ilisarnaataa nunat pingasuusut erfalasuisa qalipaataannik imaqarpoq, Kalaallit Nunaanni, Savalimmiuni Danmarkimilu inuusuttut akornanni ataatsimoornerannik ersersitsilluni.
Kikkut tunuliaqutarivaat?
Sjómaq-mi suliniut DUF – Dansk Ungdoms Fællesråd -imit kiisalu suleqatigisaanit aqunneqarpoq:
Nunanit tamanit inuusuttut marluk suliniutip aqutsisoqatigiivinut ilaasortaasarput. Isumassarsianik ineriartortitsinikkut, sammisanik ilusilersuinikkut aalajangiisarnikkullu Sjómaq-p ingerlaqqiffissaa aalajangersartarpaat.
Aningaasalersorneqarnera
Suliniut Folketingimi ilaasortanit Anna Falkenbergimit, Edmund Joensenimit aamma Aaja Chemnitz Larsenimit aningaasanut inatsit aqqutigalugu aningaasalersorneqarpoq.
Sooq Sjómaq?
Kalaallit Nunaat, Savalimmiut Danmarkilu immikkut ittumik politikkikkut, kulturikkut oqaluttuarisaanikkullu ataatsimoorfeqarput: Naalagaaffeqatigiinneq.
Taamaakkaluartoq inuusuttut amerlasuut misigisarpaat ulluinnarni inuunikkut, kulturikkut inuiaqatigiinnikkullu imminnut annikippallaamik ilisimasaqarlutik. Imminnut killilimmik ilisimasaqarneq ungasissutsimik pilersitsisinnaavoq aammalu isummiutiinnakkanik siaruarterinissamut periarfissiisinnaalluni.
2022-miilli Sjómaq Naalagaaffeqatigiinnermi tamarmi inuusuttut misilittakkaminnik avitseqatigiinnissaannut, ataatsimoorussanik unammilligassanik oqalliseqarnissamut kiisalu nammineq pingaaruteqartitatik pillugit naapinnissaannut periarfissanik pilersitsisimavoq. Sammisat, paarlaasseqatigiinnerit paasissutissiinerillu aqqutigalugit soqutiginninnermut, oqaloqatigiinnermut kiisalu nunat akimorlugit nutaanik ataatsimoorfiusunik pilersitsinissamut periarfissiisarpugut.
2025-mi Sjómaq 2029-p tungaanut sivitsorneqarpoq, aningaasanut inatsit aqqutigalugu 20,5 mio. kr.-inik aningaasaliiffigineqarluni.
Aqutsisoqatigiit aamma aningaasaliisartut ataatsimiititaliaat
Tapiissutinik ataatsimiititaliat aalajangiisartut aalajangiisarput qinnuteqaatit sorliit tapiiffigineqassanersut. Ataatsimiititaliaq Naalagaaffeqatigiinnermi tamarmi inuusuttut peqatigiiffiinit ilaasortanik arfinilinnik inuttaqarpoq.
MFS (2026-mi puljimut siulittaasoq)
SORLAK
Det Danske Spejderkorps, DUF
AFS Savalimmiut
AFS Kalaallit Nunaat
BBU, DUF
Paasisaqarnerorusuppit?
Suliniut pillugu apeqqutissaqarpit, imaluunniit ataatsimoorfimmut qanoq peqataalersinnaanerlutit annertunerusumik paasisaqarusuppit?